Hambad koosnevad erinevatest kihtidest - emailist, dentiinist, viljalihast ja tsemendist. Enamel, mis on keha kõige raskem aine, on hamba välisküljel. Teine kiht on dentiin, mis on emailist pehmem, ja sügavaim kiht hamba sees on pulp, mis koosneb närvidest ja veresoontest. Tsement on hamba juurel ja on igemete all.
Hammaste arv ja tüübid on inimesel vananedes muutunud. Tavaliselt on inimestel elu jooksul kaks hammaste komplekti - põhi- või piimahambad ning püsivad või täiskasvanud hambad. Selles artiklis vaatleme nii laste kui ka täiskasvanute hambaid ning nende funktsioone.
Inimestel on järgmist tüüpi hambad:
Lõikehambad
Lõikehambad on suu ees olevad teravad hambad, mis näksivad toitu ja lõikavad selle väiksemateks tükkideks. Need on lamedad, õhukese servaga. Neid nimetatakse ka eesmisteks hammasteks.
Nii lastel kui ka täiskasvanutel on kaheksa lõikehammast - neli keskset lõikehammast suu ees, kaks kummaski reas, üks külgne lõikehammas on paigutatud mõlemale poole.
Koerad
Koerad on teravad teravatipulised hambad, mis istuvad lõikehammaste kõrval ja näevad välja nagu kihvad. Hambaarstid nimetavad neid ka kaussideks või silmamunadeks. Silmad on kõigist hammastest pikimad ja inimesed kasutavad neid toidu rebimiseks.
Nii lastel kui ka täiskasvanutel on neli ilu. Lapsed saavad tavaliselt oma esimesed püsikahvlid vanuses 9–12 aastat. Alumised kihvad kipuvad läbi tulema veidi enne ülemise lõualuu omasid.
Premolaarid
Premolaarid ehk kahesuunalised sõrmed on suuremad kui lõikehambad ja kihvad. Neil on palju harju ja nad aitavad toitu närida ja jahvatada. Täiskasvanutel on kaheksa premolaari. Esimene ja teine premolaar on molaarid, mis istuvad kihvade kõrval.
Väikelastel pole premolaarseid hambaid. Need ilmuvad jäävhammastena esmakordselt, kui lapsed on 10–12-aastased.
Molaarid
Molaarid on kõigist hammastest suurimad. Neil on suur ja tasane pind, millel on harjad, mis võimaldavad neil toitu närida ja peenestada. Täiskasvanutel on 12 püsivat molaari - kuus alumisel ja ülemisel lõualuus ning lastel kaheksa esmast molaari.
Viimased purihambad on tarkusehambad ehk kolmandad molaarid, mis tulevad tavaliselt läbi vanuses 17–21. Need istuvad hambarea lõpus, lõualuu kaugemates nurkades. Mõnel inimesel pole kõiki nelja tarkushambaid, muidu võivad hambad luus purustamata jääda ja suhu mitte kunagi ilmneda.
Mõnikord võivad tarkusehambad mõjutada, mis tähendab, et nad võivad jääda igeme alla kinni ega suuda korralikult läbi tulla.
Tarkusehambad, mis tulevad läbi alles poolel teel või on vales asendis, võivad suurendada nakatumise või kahjustamise ohtu ümbritsevates piirkondades. Kui inimestel on probleeme oma tarkusehammastega, on hädavajalik pöörduda hambaarsti poole.
Inimestel võib tekkida kerge ebamugavustunne, kui tarkusehambad hakkavad igemeid läbi suruma, kuid igaüks, kes tunneb palju valu või kellel on tursed, peaks pöörduma hambaarsti poole.
Kui inimesel on hammaste lagunemine, valu või infektsioon, võib hambaarst vajada tarkusehambaid. Inimesed ei vaja neid hambaid närimiseks ja neid on raske hoida puhtana, kuna nad asuvad suus tagasi.
Hammaste arv
Lastel on 20 esmast ehk beebihammast. Esmased hambad hakkavad ilmnema esmakordselt siis, kui lapsed on umbes 6 kuud vanad. Lapsed saavad kõik oma peamised hambad tavaliselt 3. eluaastaks.
Need hambad langevad järk-järgult välja ja 28 püsivat hammast asendavad neid. Mõnikord lükkavad jäävhambad piimahambad välja, kuid tavaliselt tulevad püsivad hambad suu tagumistest igemetest lõualuu viimase piimahamba taha.
Esimesed igemete kaudu purskuvad püsivad hambad on neli esimest ehk ‘6-aastast’ molaari, nn seetõttu, et need tulevad tavaliselt läbi umbes 6-aastasel lapsel.
Esimesed piimahambad kukuvad välja alumised keskmised lõikehambad. Täiskasvanud keskmised lõikehambad kipuvad purskama umbes samal ajal kui esimesed püsivad molaarid umbes 6–7-aastaselt.
Tavaliselt on inimesed umbes 14-aastaseks saades kõik piimahambad kaotanud.
